inimeste ilumeelt. Tähtsad isikud kandsid vandlist, kullast ja hõbedast kaelakeesid, lihtrahvas aga keraamilistest helmestest keesid, mis tihti imiteerisid hinnalisi, mõlemast otsast ahenevate vääriskivihelmetega ehteid. Tihti riputati kaela mitu materjali ja kuju poolest erinevat keed. Induse orust on leitud umbes 2500 kivipitsatit. Neil on kujutatud loomi, sealhulgas küürselgseid sõnne, tiigreid, elevante ja krokodille. Pitsatite pealdised on Induse oru kirjas, mida pole siiani desifreeritud. Võimalik, et pitsateid kasutasid kaupmehed kauba märgistamiseks. Pitsatid on tehtud fajansist või isegi elevandiluust. Terava põhjaga peekrid. Reljeefsed
kuulunud ehtega. www.harappa.com/indus/80.html Kaks vasest käevõru, pärit Harappast, 6 cm diameetriga, paksus 0,78 cm, vasest Parem Mohenjo Darost, 6,3 cm diameetriga. Mõlemad on tehtud ümarast sepistatud vardast, mis on ringiks painutatud. Selleks, et võru ümber käe läheks on ringis väike vahe sees, mida võis ka vajaduse korral laiemaks painutada. www.harappa.com/indus/78.html Induse orust on leitud umbes 2500 kivipitsatit. Neil on kujutatud loomi, sealhulgas küürselgseid sõnne, tiigreid, elevante ja krokodille. Pitsatite pealdised on Induse oru kirjas, mida pole siiani desifreeritud. Võimalik, et pitsateid kasutasid kaupmehed kauba märgistamiseks. (Morris, Grant, jt. 2003: 48). Pitsatid on tehtud fajansist või isegi elevandiluust (Britannica, 1953: 217). Piisoniga pitsat on leitud Mohenjo Darost. See on tehtud põletamata steatiidist, mõõtmetega 2,04x2,04 cm, paksus 0,74 cm
VANA-INDIA Indias polnud ühtset riiki, vaid olid eraldi linnad. Linnad ehitati savitellistest ja koosnesid kahest osast: ELUMAJADE osa (lihtrahvas) ja TSITADELL (ülikud) Tsitadell oli künka otsas, täitis kindluse rolli. Poliitilise ja religioosse elu keskus, seal oli viljaladu. Elumajade all oli arenenud kanalisatsioonisüsteem. HÜGIEEN oli väga tähtsal kohal. KULTUUR Orust on leitud 2500 loomapiltidega kivipitsatit, pealised induslaste kirjas, võimalik, et neid kasutasid kaupmehed. Kõrgelt oli arenenud KERAAMIKA. Oli palju osavaid pottseppi võtsid 3500 eKr kasutusele KEDRA. Keraamika oli puna-must. Ornamendid kerged. Induse orust pole leitud ühtki korralikku templit. Arvepidamis-, mõõdu- ja kaalusüsteem oli neil enda oma. Kasvatasid NISU ja OTRA, saagi ülejääk hoidlates. Kasvatati ka RIISI ja PUUVILLA (1. koht, kus puuvillane riie). Põlluloomad elevandid. Kauplesid ümberolevate rahvastega
annaabi.ee 
