A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Selles tänavaosas oli ainult kolm maja ja kaks tänavapoolset
akent. Üks oli paviljoni aken Aramise maja vastas ja teine oli Aramise toa aken.
122
«Pagana pihta!» sõnas endamisi d'Artagnan, kellele meenus teoloogiaõpetlase õetütar.
«Pagana pihta! Oleks alles veider, kui see hiline tuvike meie sõbra maja otsiks. Ausõna,
asi näib tõesti nii olevat. Noh, mu kallis Aramis, seekord tahan ma lõplikult selgusele
jõuda.»
D'Artagnan tegi ennast nii väikeseks kui suutis, ja hoidis end kivipingi lähedusse
tänava kõige pimedamas sopis.
Noor naine sammus edasi: lisaks tema nõtkele kõnnakule, oli ta veel kergelt
köhatanud, mis laskis aimata kõlavalt nooruslikku häält. D'Artagnan arvas, et kohatus oli
kokkulepitud signaaliks.
Kas vastati nüüd köhatuse peale samasuguse signaaliga, mis lõpetas otsija kõhklused,
või sai ta ilma võõra abita aru, et oli sihtkohta jõudnud -- igatahes lähenes ta otsustavalt