Maailmakirjandus
")
Viimane kogu "Korallid Emajões" (1986) on jällegi arbujalikult klassikalises ja lakoonilises stiilis. Arbujatele viitab luuletus
"Arbujate aegu".
Maailma saatust alati
vaekausil määrab gramm,
kateedrist hullupalati
on ainult väike samm.
Ning tugipuuta, nöörit
sind kannab kiikuv traat
vaid siis, kui pääd ei pöörita
sul kõrgus, akrobaat!
Hoop kaugele ei ulata,
mis kaljusse lööb prao.
Kõik oma teras sulata
ja nõtkeiks noolteks tao.
Toed varisevad kantsides
kui algab kivipild,
ent kuristikel tantsides
sulgkergusest saab sild. ("Maailma saatust alati", 1936)
Ma nägin täna kummalisi paiku.
Seal midagi ei teatud hingevaevast.
Seal kusagil ei olnud ühtki laiku.
Ma nägin täna valmistaevast.
12
Seal kordub see, mis oli siin.
Kui ükski põud
ei põleta seal õielehti,
ja täiuslikuks muutub kõik -
oh suurim õud! -
annaabi.ee 
