Euroopa ja loodusgeograafia
3. Võrdle Euroopa mandriosa pinnamoodi piki 45 kraadi N ja 55 kraadi N. Milliseid erinevusi
ja sarnasusi ja kus märkad?
4. Põhjenda laamtektoonika teooria abil noorte mäestike, vulkanismi ja maavärinate esinemist
Euroopa lõunaosas ja Islandil.
--- 22
1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine
Eesti pinnamoodi on oluliselt kujundanud mandrijäätumised. Üle 2 km paksune mandriliustik,
mis ulatus Kesk-Euroopani, vajutas aluspinna lohku, purustas seda ja viis endaga kaasa suuri
kivipankasid. Koos jääga siia triivinud rändrahne leidub Eestis arvukalt. Pärast jää sulamist
hakkasid kujunema pinnavormid. Eesti praegusaegne pinnamood järgib paljus
mandrijäätumistele eelnenud reljeefi. Liustikusetted on täitnud mitmeid varasemaid orge,
kuhjanud uusi kõrgustikke. Ühtede vormide puhul on valdav jää kuhjav, teistel kulutav tegevus.
Jää viis sulades ja edasi liikudes kaasa ka endist pinnast. Seetõttu on osas piirkondades
annaabi.ee 
