Kunstiajalugu (kogu 10.klassi materjal)
Vaaraode
haudehitised pidid olema muidugi oluliselt suuremad ja võimsamad kui ühelgi tema alamal.
Vaarao mastaba ehitati kõrgem, aga kõrgusesse tõustes pidi kivikuhi paratamatult ahenema.
Tõenäoliselt jõuti nii algselt astmikpüramiidini. Sellise püstitas endale vaarao Dzoser. IV
dünastia ajal saadi astmete täitmise teel tõelised püramiidid. Kõige kuulsamad on Cheopsile
(140m kõrgune, rohkem kui 2 miljonit korrapärast kivipanka, igaüks mitu tonni raske),
Chefrenile ja Mykerinosele püstitatud püramiidid Giza väljal. Giza püramiidid on hiiglaslikud
ja nende kolmik on ainust seitsmest vajaaja maailmaimest, mis on säilinud tänaseni.
Püramiidid pole lihtsalt kivimassid, vaid neis on käigud, mis viisid hauakambrisse, pärast
matust need suleti. Püramiidide pealispind kaeti lihtsate kiviplaatidega. Püramiidide
püstitamiseks kasutati abivahendeid kange ja rulle. Püramiidid moodustasid kokku
''surnute'' linna