läbi saare lääneosas asuva Euroopa pikima ja väidetavalt ka kauneima Samaria kanjoni või Vai ranna kaunid palmisalud saare idatipus. Kreeka köök · Kreeka köögi hõrgutised, veinid ja kaasakiskuv muusika loovad eelduse õnnestunud puhkuseks. Kreeta on tuntud kohalike elanike sõbralikkuse poolest. Snorgeldamine · Kreeta lääneosa põhjarannikut iseloomustavad pikad liivarannad, mida kohati palistavad merre ulatuvad kivinukid. Liiv on tume, kohati kiviklibune (soovitav kaasa võtta kummijalatsid). Meri läheb sügavaks piisavalt kiiresti, aga mitte liiga järsku. Paljudes randades on võimalus snorgeldamiseks Kuhu minna · Kreeta on ideaalne koht spordilembestele inimestele. Mäed, tasandikud ja rannad pakuvad mitmeid erinevaid sportimisvõimalusi. Samuti on ta maiuspala antiikkultuuri huvilistele, sest peetake ju Knossost Euroopa kultuuri hälliks.
Päev 20o 25o 30o 33o 33o 28o 25o Öö 11o 15o 20o 23o 23o 20o 15o Vesi 17o 19o 20o 25o 25o 25o 22o Rand: Kreeta lääneosa põhjarannikut iseloomustavad pikad liivarannad, mida kohati palistavad merre ulatuvad kivinukid. Liiv on tume, kohati kiviklibune (soovitav kaasa võtta kummijalatsid). Meri läheb sügavaks piisavalt kiiresti, aga mitte liiga järsku. Paljudes randades on võimalus snorgeldamiseks. Kõrghooajal on oht, et suuremates turismikeskustes on rannad ülerahvastatud. Kuhu minna? 1) Knossose(Minose) palee on Euroopa vanima Minose tsivilatsiooni au ja uhkus. 2) Kreeta küla on saanud omaette vaatamisväärsuseks. Mustades puhvpükstes, särkides ja suurte
See oli keskajal nii tule- kui ka pommikindel konstruktsioon. Muudes kohtades olid talalae talad kaetud laudisega. Kangialuste pikkade käikude laed olid reeglina kaetud silinder- või servjoonvõlvidega, mis olid tihti varustatud rauast riputusrõngastega, väiksematel ja vanematel hoonetel kasutati aga ka seal talalagesid. Elamute, samuti ka kõikide muude hoonete fassaadid olid kaetud reeglina heleda lubikrohviga, mis jättis katmata raidkividetailid, nurgakvaadrid ning sageli ka eenduvad kivinukid. Krohvipind oli sealjuures lainetav ja omapärane: ta järgis paemüüri ladumise ebatasasusi ning sageli ka suuremate kivide piirjooni. Seega olid hoonete seinad keskajal kõike muud kui sirged ja siledad. Elamu püstkujuline seinapind, mis oli võrreldes hoone laiusega ca 2-5 korda kõrgem, lõppes teravnurkse katuseviiluga. Viilu tipus asetses tuulelipp, mis oli tihti paigutatud väiksemale tornitaolisele ehitisele (harjakivile), ja oli sageli kaunistatud raidkivist lõvikujuga
annaabi.ee 
