Eesti kärplased
kohatakse päevalgi. Metsnugis peab jahti ta nii puu otsas kui ka maapinnal.
Edasi liigub peamiselt maapinnal, kuigi on võimeline ka puult puule hüppama.
Toiduks on talle peamiselt pisiimetajad, kuid võib murda ka jäneseid, linde.
Nälja korral ei ütle ära putukatest ja marjadest. Alati sööb ta hea meelega
raibet. (Eesti selgroogsed). Kivinugise toidusedel on äärmiselt mitmekesine:
kõik võimalikud närilised, linnud, putukad, igasugused marjad ja puuviljad.
Külades elavad kivinugised murravad sageli ka kodulinde. (Loomade elu,)
Jooksuaeg on metsnugisel ja kivinugisel juunis juulis. Pojad sünnivad 8...10
kuu pärast. Seejuures võtab loodete areng aega ainult natukene alla kuu aja.
Pojad sünnivad aprillis mais. Vastsündinud pojad on pimedad ja paljad.
Silmad avanevad neil kuu aja vanuselt. Imetatakse poegi kaks kuud.
Pesakond püsib koos sügiseni, misjärel noored iseseisvuvad. Suguküpsus
saabub kahe aastaselt. Elavad nad reeglina umbes kümne, haruharva kuni 17
annaabi.ee 
