Soome ja Rootsi välispoliitika
teiste riikidega, sh USA-ga. Rootsi on teinud koostööd ka NATOga osaledes programmis
Partnerlus Rahu Nimel (Andersson 2013).
Kui vaadata Soome ja Rootsi neutraliteedi tulevikku, siis võib arvata, et Rootsi puhul
on selle jätkumine mõnevõrra suurema tõenäosusega. Nagu eelpool kirjeldatud on Soome
olnud oma välispoliitikas rohkem pragmaatilisem ning Euroopa Liidu integratsiooni
toetavam. Seetõttu võiks arvata, et kunagi tulevikus võib Soomest saada ka NATO liige. Siiski
ei pea Kivinen (2011: 12) seda lähitulevikus võimalikuks, sest sellele puudub sisepoliitiline
toetus. Ükski Soome erakond ei toeta NATOga liitumist. Samuti ei ole NATOga liitumise
teema päevapoliitikas arutlusel. Põhjuseks, miks Soome elanikud neutraliteedi jätkumist
toetavad võib tuua soomlaste usu ise hakkamasaamisesse, mille kinnituseks on Talvesõda
Nõukogude Liiduga. Samuti on Soome elanike seas NATO vastaseid meeleolusid tekitanud
USA sõjategevus Iraagis, mida alustati valelikke argumentidega.