murenemist. Füüsikaline murenemine e rabenemine on kivimite purustumine mitmesuguse suurusega osadeks, seejuures nende keemiline ja mineraloogiline koostis aga ei muutu. Peamised tegurid on temperatuur kõikumine, kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured. Rabenemine algab kivimi pealispinnalt. Kergemini alluvad murenemisele suure kristallilised (kristalsed?) kivimid (nagu rabakivi, pegmatiit jt.) ning hästilõhenevad mineraalid (kaltsiit, vilgud jt.), mille kaudu kandub murenemine kiiremini kivimtes esinevate teiste mineraalideni. Rabenemise tulemusena omandab kivim veeläbilaskvuse ja parema õhustatuse, mis loob taimedele ja mikroorganismidele sobivama elukeskkonna ja sobivamad eeldused mullatekkeks. Keemiline murenemine e. porsumine on kivimi murenemine vees ja õhus esineva hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning orgaanismide biokeemilisel toimel. Porsumisel kaasnevad peenestumisega mitmed keemilised protsessid, nagu lahustumine, hüdratatsioon,
kaevu umber alanduslehter,kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks enam mitte) ja kaevandamisega ja karjääridega.Kaevetööde tegemiseks allmaakaevanduses või karjääris on vaja põhjaveetaset alandada kaevanduskäigu või karjääri põhjani.Põhjavee väljapumpamiseks rajatakse puurkaevud, lisaks pumbatakse vett ära ka kaevanduskäikudest. 92.Põhjavee reostusoht sõtlub sellest, mida kiiremini vesi kivimtes edasi liigub. Puhastumine on seda parem, mida kauem on vesi aeglases liikumises.Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel.Põhjavesi on ohustatud reostatusest karstialadel,isegi kui karstunud kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega. PILET nr 1 1. Maad kirjeldatakse nii suletud kui ka avatud süsteemina. Mille suhtes on Maa suletud ja mille suhtes avatud süsteem? 2. Kuidas jaotatakse kivimid nende tekke alusel? 3
annaabi.ee 
