kiirusega. Ookeani keskahelik kõikides ookeanides kulgeb paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas mäestikuahelike süsteem. Ookeanilaamade lahknemine ehk spreeding lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Tasapisi kerkivad neist veealused vulkaanilised mäeahelikud. Maakoore venituspingete tõttu moodustub siin vaheldumisi vajunud ja kerkinud kivimplokkidega pangamäestikning esineb arvukalt paari kilomeetri sügavuse koldega maavärinad. Aktiivsed ookeaniääred ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulaavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida vulkaaniline saarkaar. Vulkaaniline saarkaar ookeanilise laava vahevöösse vajumisel ookeani põhjale, ookeanisüviku kõrvale
koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist. Siit algab keskahelikust lähtuv ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine ehk spreeding. Lõhesid mööda tungib maakoore magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Tasapisi kerkivad neist veealused vulkaanilised mäeahelikud. Maakoore venituspingete tõttu moodustub siin vaheldumisi vajunud ja kerkinud kivimplokkidega pangasmäestik ning esineb arvukalt paari kilomeetri sügavuse koldega maavärinaid. Praegusaja ookeanid on geoloogilises mõttes väga noored. Ookeanipõhjas lasuvad kivimid on nooremad kui 180 miljonit aastat, mandreilt leitud Maa vanimate kivimite vanus küünib aga kuni 4 miljardi aastani. Erinevused tulenevad sellest, et laienemise käigus jahtunud ja settimise teel paksenenud ookeaniline litosfäär vajub lihtsalt läbi astenosfääri vahevöösse ja seega hävib
annaabi.ee 
