Seismilised lained jagunevad pikilaineteks ehk P-laineteks, ristilaineteks ehk S-laineteks ning pinnalaineteks. S-lained on seismiliste lainete tüüp kus kivimite deformatsioon ja kivimosakesed võnkuv liikumine toimub risti lainete leviku suunale (ehk siis ka risti P lainetele). P-lained on maapinnas levivate seismiliste lainete tüüp kus kivimosakesed võnguvad
eemale. • Eristatakse: • Ruumi e. kehalained levivad maa sees maavärina koldest sfäärilise frondina eemale nagu helilained õhus. • Pinnalained levivad maavärina epitsentrist eemale määda maapinda nagu liiguvad veelained vettevisatud kivist eemale. Piki- ja ristilained • P-laineid ehk pikilaineid on kiiremad (6–7 km/sek) ja levivad kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena liikumise suunas. Kivimosakesed võnguvad (pressitakse kokku ja venitatakse välja) lainete levikuga samas suunas. Levivad vabalt ka vedelikes • S-laineid ehk ristilained on aeglasemad ja levivad lainete liikumissuunaga risti. Ei levi vedelas keskkonnas. http://www.classzone.com/books/ea rth_science/terc/content/visualizatio ns/es1002/es1002page01.cfm? chapter_no=visualization Pinnalained • Ka pinnalaineid on kahte liiki: ühed panevad maapinna
annaabi.ee 
