Maateadused I kordamisküsimused
P-lained kiiremad kui S lained s.t. jõuavad enne sesmograafini.
6. Maa siseehituse peamised sfäärid (maakoor, astenosfäär, vahevöö, välis- ja
sisetuum) ja nende petroloogilis/füüsikalised omadused (valdav kivimiline koostis
ja olek (faas)?
MAAKOOR
Maa välimine alt Moho pinnaga piiritletud sfäär, paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide,
kuni 70 km kontinentide all. Tõenäoliselt tegemist selge litoloogilise piiriga kus toimub järsk
üleminek aluselistelt kivimitelt (basaldid+gabrod) ultraaluselisteks kivimiteks (valdavalt
peridodiit). Eristatakse kontinentaalset ja ookeanilist tüüpi maakoort.
LITOSFÄÄR - hõlmab maakoore ja vahevöö kõige ülemise osa, s.o. habraste
deformatsioonide vööndi mis reageerib pingetele kui terviklik tahke ja jäik keha. Selles sfääris
kaotavad kivimid temale rakendatava pingete tulemusena nidususe (sidususe) ja purunevad.
See sfäär on tükeldatud laamadeks e. plaatideks, olles aluseks laamtektoonilisele