Referatiivne ülevaade 2st turismiartiklist
vulkaanipurskega õnnetused suure tõenäosusega ei lõppe. Ta põhjendab, et kuna
vulkaaniline aktiivsus on perioodiline, perioodi kesvus on 50-80 aastat, ning
vulkaaniline aktiivsus on viimasel kümnendil kasvanud, on suure tõenäosusega oodata
uusi vulkaanipurskeid. Terve Euroopa lennuliiklus sai vulkaanipurske tagajärjel
tekkinud tuhapilve tõttu aga kohutavalt kannatada. Villu Päärt seletab ära ka selle, mida
tuhk täpselt lennukile teeb. ,,Vulkaaniline tuhk koosneb klaasijast kivimipurust, mis
ähmastab pilootide väljavaate. Mootorid imavad tuhka endasse, kus see üles sulab ja
turbiinide ümber kleepub, takistades õhu juurdepääsu." (Päärt, Villu. ,,Mida teeb
vulkaaniline tuhk lennukile?" [http://www.novaator.ee/ET/loodus/mida_teeb_vulkaa
niline_tuhk_lennukile]) V. Päärt mainib oma artiklis 1998. Aastal Islandi ülikooli
teadlaste poolt läbiviidud uurimust, kus võeti kokku viimase 800 aasta andmeid
laavakihtidest, liustikest ja kirjalikes allikatest