· Keemilise murenemise e. porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis, osa lahustuvad aineid lahkub, aga kivide väliskuju muutub üldjuhul suhteliselt vähe. Keemiline murenemine toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrgem temperatuur kiirendab keemilisi protsesse, teisalt on vaja ka sademeid, et moodustuksid lahused. · Murenemise ühe alaliigina võib eristada ka bioloogilist murenemist, mis kaasneb elusorganismide vetikate ja samblike asumisega kivimipinnale. Nende mõju on eelkõige biokeemiline (ainevahetuse jääkained ja juureeritised). Hästi arenenud juurekavaga kõrgemate taimede ilmnemisel lisandub biokeemilisele murenemisele ka mehhaaniline, sest juured kasvavad lisaks pikkusele ka läbimõõdus. Mida suuremad on taimed seda rohkem eritavad nad keskkonda aktiivseid aineid (orgaanilisi happed jt.) ja seda tugevam on ka nende juurte mehhaaniline mõju. Murendmaterjal on lähtekivimiks mulla tekkele, poorsusest sõltub vee ja
Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise tekkekohast nimetatakse leostumiseks, mille tüüpiliseks näiteks on ka Eestis levinud karstumine. Lahustuvus kiireneb, kui omavahel reageerivad vastandliku reaktsiooniga keemilised ühendid, näiteks aluselised lubjakivid ja dolomiidid ning happelised sademed. Ühe keemilise murenemise alaliigina võib eristada ka bioloogilist murenemist, mis kaasneb elusorganismide vetikate ja samblike asumisega kivimipinnale. Nende mõju on eelkõige biokeemiline (ainevahetuse jääkained ja juureeritised). Mida suuremad on taimed seda rohkem eritavad nad keskkonda aktiivseid aineid (orgaanilisi happed jt.) ja seda tugevam on ka nende juurte mehhaaniline mõju. Mulla lõimis e mulla mehaaniline koostis näitab liiva ja saviosakeste protsentuaalset esinemist mullas. Lõimise alusel jaotatakse mullad: liivmullad saviliivmullad liivsavimullad savimullad Mulla lõimise abil iseloomustatakse mulla omadusi
kõikumine on suur. Kõrb. Jahedamas, kuid niiskemas kliimas soodustab murenemist kivimite pragudes oleva vee jäätumine 2. Keemiline murenemine ehk porsumine Muutub kivimite keemiline koostis. Mineraalid lahustuvad vees. Hästilahustuvad Na ja Ca soolad. Esineb soojemas ja niiskemas kliimas. Eestis nim seda karst. 3. Bioloogiline murenemine Algab lihtsamate organismide (samblikud, samblad) kinnitumisega kivimipinnale. Mõjuv biogeeniline ainevahetuse jääkained, juure eritised. Tekib õhuke huumuskiht, kus saavad kasvada ka suuremad taimed Mullatekketegurid 1. Lähtekivim. On kivim, millel muld kujuneb. Määrab ära mulla põhiomadused nt. Toitainete rikkuse, niiskuse- ja õhusisalduse. Nt. Savi- toitaneterikkad, liigniisked Liiv- kuiv 2. Reljeef Mõjutab mullaosakeste, vee- ja soojuse jaotumist Nt
annaabi.ee 
