puudumine ja suur poorsus. Tänu toitainete ja lubjarikkusele on on lössid ühtedeks paremateks mulla lähtekivimiteks. Argilliit on kas massiivne, plaatjas või kiltne kivim, mis tekib plastiliste savide tihenemisel ja dehüdratatsioonil. Moreen. Moreeni iseloomustab purdosakeste mitmesugune ja väga suurtes piirides kõikuv terade jämedus – savidest suurte rahnudeni. Mandrijää või jääliustike sete, mis jääb sulamisel maha sorteerimata materjalina. Kivimilis-mineraloogiline koosseis ja värvus sõltuvad oluliselt vastava ala aluspõhja kivimite iseloomust. Rähkmoreen – tugevasti karbonaatne ja kivine, valkjashall, Põhja- Eestis. Lubjakivid tekivad enamasti meredes, laguunides, harvemini magedates veekogudes. Koosnevad kaltsiidist, harvemini aragoniidist. Kõige enam on levinud merepõhjas settinud lubjakivid. Kujunevad sooja kliimavöötme meredes kuni nõmesaja meetri sügavuses. Kui esineb suurel hulgal organismide jäänuseid, siis nim
annaabi.ee 
