Euroopa ja loodusgeograafia
ja jõgesid, ning osa säilib igilume ja jää kujul mäestikes. Pinnasesse imbunud ja seal teatud
sügavusse kogunenud sademe-ja pinnasevesi hakkab sooritama ringkäiku maa sees.
Kõigepealt imbub sademevesi allapoole läbi pealmise poorse liivakihi ja peeneteralise vett
juhtiva materjali. Kui piirkond on väga kuiva pinnasega, liigub osa vett taimejuurte kaudu üles
tagasi. Tavalises pinnases valguvad veehulgad üha sügavamale, kuni jõuavad vett pidava
kivimikihini. Kui kivimiosakesed on suured, on ka nende vaheruumid suured ja kivimite vahel
liikuv vesi valgub sealt läbi, väiksemate kivimiosakeste vahed on aga väiksemad ja need
peavad veeosakesed kinni. Kruus, veeris ja liiv lasevad vee läbi kergesti, peeneteralised löss ja
savi, tihedad lõhedeta tard- ja moondekivimid aga peavad vee kinni. Vee liikumise kiirus sõltub
ka kivimite poorsusest. Mida suuremad on poorid, seda rohkem vett läbi valgub. Erinevates