mis võib olla hallikas- kuni punakasmust koorikpind. Värske murdepind võib olla aga heledam. Kivimeteoriitidel moodustavad põhimassi peeneteralised millimeetrist väiksema läbimõõduga kerakesi. Neid on palju ja enamasti on nad tumedad ja läigivad hõbedaselt. Neis võib esineda omavahelisi lõikuvaid soonekesi, mis on tumedat värvi. Arvatakse, et nad on tekkinud kui meteoriitsed aine tilgakesed on kiiresti hangunud ja näitavad selle eksisteerimist kunagi osaliselt sulanud olekus. Kivimeteoriitides esineb kõige rohkem pürokseeni ja oliviini. (Pürokseenid on kivimeteoriitides esineva silikaatsete mineraalide rühma üldnimetus). Põhimassi hulka kuuluvad metalliliste teradena veel nikkelraua sulamit, magnentiiti ja põhiliselt ka troiliiti. Seda on kerge eristada tema pronksivärvuse tõttu. Magnetiit on tähtsaim mineraal süsiniku kondriitides ning ta on ka mustja klaasja sulamiskooriku peamine komponent. Kvarts esineb maakoores tihti aga meteoriitides mitte
gravitatsioon rebib end lahti, temperatuur? -34 50 27 10 sek inflatsioon lõpeb, olles paisunud 10 korda, temp langes 10 kraadini. 3 min - tuumade moodustumine 380 000 aastat kergete aatomite moodustumine, Universum. 3. Millistel alustel hinnatakse Päikesesüsteemi vanust? Päikesesüsteemi vanuseks hinnatakse ca 4,56 miljardit aastat. Liikumapanevaks jõuks oli supernoova plahvatus. Vanades kivimeteoriitides leidub rohkelt kiirestilagunevate radioaktiivsete elementide lagunemisprodukte viitab plahvatusele st et meteoriit kujunes välja vaid mõned miljonid aastad peale supernoova plahvatust. Vanust tehakse kindlaks uurides meteoriitide koostist. Vanim teadaolev on Allende meteoriit (Mehhikost). Tema suletiste isotoopide järgi määratud vanus on 4,55 Gat. Tuleb analüüsida näidises leiduvate elementide radioisotoopide ahelaid. 4
annaabi.ee 
