Meteoorid ja meteoriidid Meteoorid Pimedatel pilvitutel öödel võime näha langemas helendavaid taevakehi, mis liiguvad tohutu kiirusega läbi Maa atmosfääri. Ilmingut põhjustavat kosmilist kehakest nimetatakse meteoorkehaks ehk meteooriks. Täppisteadlased teavad nii tähtede arvu kui asukohti. Ka seda, et ükski neist pole aegade jooksul kaduma läinud. Järelikult peab langev täht tekkima vahetult enne selle kadumist, ja sellise pildi annab just suure kiirusega atmosfääri tungiv taevakeha. Jälje pikkus ja heledus on üsna heas seoses selle meteoorkeha kineetilise energiaga, ja kui on teada ka kiirus, saame siit rehkendada selle massi. Mida suurem on mass ja kiirus, seda pikem ja heledam tuleb jälg. Üle terve maakera langeb ööpäevas 90 miljonit heledat meteoori. Meteoriidid Meteoriidiks nimetatakse maapinnale langenud meteoorkeha. Nad langevad maapinnale soojadena või tulistena, kuid mitte enam hõõguvana, nag...
tekkes. Meteoriidi enda aga kandis pealetunginud jää, mis poleeris paelava ja lihvis ka löögijälje lõunaserva, edasi lõuna poole. Eesti territooriumile nimetamisväärseid jälgi jätmata langenud meteoriidid 1821.a. Jõgeva lähedal Kaiaveres langenud kivimeteoriidist jõudsid Tartusse vaid kuuldused ja ilmus sõnum kohalikus ajalehes; 1855.a. Kaande kivimeteoriidisadu Saaremaal; 1856.a. Ligastesse langenud omapärane klaasjas kivimeteoriit Valga maakonnas; 1863.a. Pilistvere meteoriidisadu lisas rohkesti materjali nii Tartu Ülikooli meteoriidikollektsioonile kui ka vahetuseks; 1872.a. Tännassilma langenud kivimeteoriit Kasutatud kirjandus · http://www.hiiumaa.ee/~tarmisto/kaerdla/meteoriidikraatrid.html · http://geoeducation.info/meteoriidikraatrid.php · http://www.hiiumaa.ee/~tarmisto/kaerdla/kaalikraater2.jpg · http://www.hiiumaa.ee/~tarmisto/kaerdla/kaalikraaterkor.jpg · http://geoeducation
.....................................................13 2 Sissejuhatus Meteoriitikaga on Eestis tegelenud nii geoloogid, astronoomid kui ka asjaarmastajad ning nende töid on koordineerinud Eesti Teaduste Akadeemia Meteoriitika Komisjon, mille baasasutus on TTÜ Geoloogia Instituut. () Eestisse langenud taevakivide uurimine algas 1821. aastal, kui Kaiavere külla Põhja- Tartumaal langes inimpeasuurune kivimeteoriit. Kokku on Eestis andmeid viie meteoriidi langemise kohta, kuid neist on leitud ja kollektsiooni talletatud neil. Kui võrrelda kõiki Maale langenud ja registreeritud meteoriite Eesti pindalaga, siis kuulume meteoriitide lemmikpiirkondade hulka. Ümberarvutatuna 100 000 km2 kohta on Eesti maailma esiridades. () Tänu leidude sattumisele haritud inimeste kätte, jõudsid need valdavalt ka kollektsioonidesse.
mussoonvihmade tõttu jõed üle kallaste ning kohutava üleujutuse tagajärjel kaotas 44 miljonist inimesest kodu 15 miljonit. Seda on kaks korda rohkem, kui on Londoni elanikkond. Uppus 1300 inimest ja 26 687 veist, majanduslik kogukahju oli 11,3 miljonit USD. Võimsaim maad tabanud löök. 30. juunil 1908 leidis Venemaal Podkamennaja Tunguska jõgikonnas aset koletu plahvatus. Ilmselt vabanes selle põhjustanud energia, siis kui 45 kraadise nurga all ülehelikiirusega atmosfääri tunginud kivimeteoriit (läbimõõt 30 m) 10 km kõrgusel lagunes. 10-15 Mt võimsusega plahvatus laastas 3900 ruutkilomeetrit. Lööklainet oli tunda isegi 1000 km kaugusel asuvates paikades. Lisaks nendele kliimarekorditele lisandus neli kuud tagasi veel uus rekord. 26. detsembril 2004 toimunud ülitugevale maavärinale India ookeanis järgnes tsunami, mis tappis üle 240 000 inimese ning ka kolm eestlast. See klassifitseeriti hävitavaima ja tapvaima tsunamina.
annaabi.ee 
