toimub meteoriidisadu. Alalt, kuhu neid langeb, võib korjata kümneid, sadu või isegi tuhandeid meteoriite. Meteoriitide vanust saab määrata isotoopgeokeemia meetoditega. Igal aastal maandub Maale 26000 rohkem kui 100grammist meteoriiti. Suurem osa nendest satub ookeanidesse, polaaraladele, kõrbetesse ja teistesse asustamata piirkondadesse või jäävad langemisel lihtsalt märkamatuks. Eestis on registreeritud nelja kivimeteoriidi (Kaiavere, Kaande, Pilistvere, Tännasilma) ja ühe tektiidi (Iigaste) langemine ning üks raudmeteoriidi leid (Kaali). Meteoriitidele antakse tavaliselt langemise või leidmise paiga lähedal oleva asula või talu nimi. Kivimeteoriidid sarnanevad maapealsete kividega ja on tavaliselt tumeda, enamasti hallikas- kuni punakasmusta pinnaga, kuid nende värske murdepind võib olla hele- või tumehall, harva isegi valkjas
langemistest), ei avastata neid tänu sarnasusele Maa kivimitele eriti tihti. Üldiselt on need tumedad, kaetud hallikas- kuni punakasmusta koorikpinnaga. See üks tähtsamaid tunnusjooni. Esineb pinnal ka tihedalt põimunud soonekesi. Peeneteralises põhimassis on rohkelt tumedaid, hõbedaselt lõikivaid, millimeetrist väiksema läbimõõduga kerakesi ehk kondreid. Need on primaarse kosmilise aine tombukesed. Erinevalt Maal esinevatest kivimitest on kivimeteoriidi põhimassis metalliliste teradena veel nikkelraua sulamit. Jämedateralistel aga mõnikord kondrid puuduvad ja nimetatakse akondriititeks. Neid teatakse 140, millest 13 meenutavad Kuu ja Marsi kivimeid. Neid tuntakse Shergotty, Nakhla ja Chassigny meteoriitide järgi SNC-meteoriitidena. Foto: Akondriit - Luotolax, Soome, langes 13. detsembril 1813 Raudmeteoriidid: Ehk sideriidid. Raudmeteoriitide keemilises koostises esineb valdavalt raud (76 94%) ja nikkel (5 25%)
annaabi.ee 
