Jõulude usuline taust
vaimulike laulude laulmine. Õlgedel mängiti osavusmänge ja veeti vägikaigast.
Jõuluaegse jõukatsumise mõte oli pimeduse-valguse võitluse dramatiseering. Tuli pidi
põlema kogu öö läbi, aga ei tohtinud tarest välja paista, aknad kaeti, et kuri sisse ei saaks.
Kurat pidi jõuluööl eriti vilkalt ringi kolama, hirmutama loomi ja majas asju ära nõiduma,
ratsutama leivalabida ja ahjuluuaga. Aga ristimärki ta kartis. Tööriistad koristati ulualla,
kivilabidas ja ahjuluud toodi tuppa, väravad suleti, kirves maeti maha, mis sümboliseeris
jõulurahu ja ka usku, et siis ei jää loomad haigeks. Kõik ebausukombed täideti väga
täpselt.
Jõululaupäeval ja esimesel jõulupühal külas ei käidud. Teisest jõulupühast hakati
jõulusante mängima - poisid tegid jõulusokku, naised jõuluhane. Hani nuhtles vitsaga
inimesi, kes end tema käest välja ei lunastanud. Jõulusandid sümboliseerisid esivanemate