Esiajalugu ja selle periodiseering
asula 23 pikkmajast. On oletatud asustuse kiiret kasvu, mis jõudis
oma maksimumini just nooremal pronksiajal. Matmispaiku on teada
palju. Taanis, Lõuna-Rootsis ja Lõuna-Norras rajati varasel pronksiajal
suuri liiva- ja mullakääpaid, põhjapoolsetel aladel aga kivikuhjatisi.
Kääpad olid suuremad lõuna pool, neist suurima kõrgus on 10 m ning
läbimõõt 50 m. Sellistes kääbastes võis olla väga mitmesuguseid
siseehitusi; näiteks kivikirste, puust kambreid ja kirste. Kivikuhjatistes
olid sisemised kivikonstruktsioonid tehtud suurematest kividest, kui
need, mis moodustasid kuhjatise. Surnud maeti selili, riietatult.
Panusteks olid meestel mõõgad, odad, ehtenõelad; naistel pistodad,
noad, kaelavõrud, mitmesugused erinevatest materjalidest nõud.
Panused haudades vähenevad geograafilises ruumis perifeeria poole
liikudes kuni täieliku kadumiseni. Samuti vähenevad panused aja
möödudes. Kuni u 1050 aastani eKr oli valitsevaks laibamatus,