Eestlaste kujunemine, elu-olu ja suhted naabritega läbi muinasaja
Vanem rauaaeg
Kindlustatud asulad ja linnused. Kvaliteetsed kirved, noad, vikatid, sirbid. Lisakse Varase
rauaaja tegevusaladele tegeleti ka põlispõllundusega.
Keskmine rauaaeg
Oli sõjaohu kasv, millest annavad tunnistust linnuste rajamine, relvad hauapanustena,
peiteleidude sagenemine. Inimesed tegelesid põlluharimisega(alepõllundus, söödiviljelus),
karjakasvatuse, küttimise, kalastuse, käsitöö ja kaubandusega. Toimusid põletusmatused,
maeti olemasolevatesse tarandkalmetesse või kivikuhelikesse.
Noorem rauaaeg
Tegeleti põlluharimisega(künnipõllundus, adramaa), loomakasvatusega, küttimisega,
kalastamisega, metsmesindusega, käsitööga ja vahetuskaubandusega. Olid nii sumb-, rida-,
kui ka hajakülad. Elati rehielamutes. Enesekaitse eesmärgil moodustasid teatud külad
kihelkondi. Välisohu kasvades moodustasid kihelkonnad maakondi. Ühiskond jagunes
kihtideks: orjad, lihtkogukondlased ja ülikud. Toodi ohvreid. Usk hauatagusesse ellu.
annaabi.ee 
