Evakatsiooniteedeks on 1. korrusel kolm väljapääsu. Pääs katusele on ette nähtud pööningu kaudu. Pööningule pääseb katusekorruse laes oleva pööninguluugi EI-15 (700x1200mm) kaudu. Hoonesse on varutud individuaalseid tulekustutuse vahendeid (vahtkustuti ja tulekustutustekk), paigaldada autonoomne tuleohu signalisatsioon. Garaazi piirded (seinad, lagi ja siseuks) on tulepüsivusega EI-30. 9.HÜDROISOLATSIOON JA PUIDU ANTISEPTIMINE Kõik puidukonstruktsioonid eraldada kivikonstruktsioonidest 2x isolatsiooni kihiga (nt.ruberoid).Kandvad puitkonstruktsioonid antiseptida. 6 10. TEHNILISED NÄITAJAD 1. Elamukrundi pind 1794,0 m2 2. Eluruumide pind 187,8 m2 3. Mitteeluruumide pind 31,2 m2 4. Kasulik pind = netopind 187,8 m2 5. Kogupind 219 m² 6. Kubatuur 547,0 m3 11
1. HARILIKU MAJAVAMMI LEVIK HOONETES Kõige sagedamini on hariliku majavammi kahjustust leitud hoonete keldrites ja esimeste korruste põrandakonstruktsioonidest. Teisele korrusele ja kõrgemale levib seen ainult erandtingimustes (veeavarii, kestev liigniiskus või konstruktsioonide leke). Keldrites võib harilikku majavammi leida puitkonstruktsioonide läheduses, kuid väga tihti on seeneniidistiku ja viljakehade poolt kaetud ka kivipinnad. Kivikonstruktsioonidest vamm siiski toitaineid ei leia ja kasutab neid vaid levikuks ning paljunemiseks (viljakehade moodustamiseks). Hoone kasutusotstarvete lõikes võib harilikku majavammi leida enim suvilates, mis on ümber ehitatud elumajadeks ning renoveeritud elumajades (kokku ca 80% hariliku majavammi juhtudest) . Samuti on suurema majavammi riskiga puidust (põranda)konstruktsioonidega üldkasutatavad hooned (kirikud, kultuurikeskused, koolid jms.).
HARILIKU MAJAVAMMI LEVIK HOONETES Kõige sagedamini on hariliku majavammi kahjustust leitud hoonete keldrites ja esimeste korruste põrandakonstruktsioonidest. Teisele korrusele ja kõrgemale levib seen ainult erandtingimustes (veeavarii, kestev liigniiskus või konstruktsioonide leke). Keldrites võib harilikku majavammi leida puitkonstruktsioonide läheduses, kuid väga tihti on seeneniidistiku ja viljakehade poolt kaetud ka kivipinnad. Kivikonstruktsioonidest vamm siiski toitaineid ei leia ja kasutab neid vaid levikuks ning paljunemiseks (viljakehade moodustamiseks). Hoone kasutusotstarvete lõikes võib harilikku majavammi leida enim suvilates, mis on ümber ehitatud elumajadeks ning renoveeritud elumajades (kokku ca 80% hariliku majavammi juhtudest) . Samuti on suurema majavammi riskiga puidust (põranda)konstruktsioonidega üldkasutatavad hooned (kirikud, kultuurikeskused, koolid jms.)
annaabi.ee 
