"kivikoletiste" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Ta tõusis istukile, kuulatas, vaatas ringi, siis, hirmunud valgusest ja lärmist, jooksis ta kambrist välja, et järele vaadata, mis lahti on. Platsil askeldavad viirastuslikud kujud, öise tormijooksu segadus, pimeduses ähmaselt nähtav vastik rahvamurd nagu mingi karglev konnakari, selle rahvahulga krooksumine, üksikud punased pimedas edasi-tagasi liikuvad tõrvikud nagu virvatulukesed uduse soo kohal -- kogu see vaatepilt jättis Esmeraldasse nõiasabati tondi-kujude ja kiriku kivikoletiste vahelise salapärase lahingu mulje. Et talle lapsepõlvest saadik oli sisse juurdunud mustlaste ebausk, siis arvas ta kõigepealt öövaimude nõiatalitust nägevat. Hirmunult jooksis ta tagasi oma kambrisse, lootes, et ta siin oma koikul saab lahti hirmsast painajalikust unest. Vähehaaval hajusid kartuse esimesed pilved. Järjest suurenevast suminast ja muudestki tegeliku elu märkidest taipas ta, et teda ei piiranud mitte vaimud, vaid inimesed. Siis võttis ta kartus teise kuju