"kiviklibude" - 1 õppematerjal

Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Juhan Viiding

Kuule, kõhisevad kaerad, keegi nutab, keegi naerab, koduküla, kodumaa. On, kes jäänud, on, kes läinud ­ mitmeid siit on läbi käinud, koduküla, kodumaa. ,,Küsimus individuaalsest lähenemisest" ­ Märksõnaks veri ja veidi humoristlik. Ühesamase pika piitsaga karjus koolitas hane ja härga. Härg võpatas veidi, kuid hanest jäi pilv sulgi ja laiguke märga. ,,Siin mu rõõmumaa" ­ Pigitraadiga pandud, koormaköiega köidetud, suure sõlmega seotud süda siia-maa paika kiviklibude vahele, mullasõmera sekka, päeva palava paistele, vihmaviirgude alla. Siin mu rõõmumaa, siin see muremaa. ,,Lapsed" ­ Tahun ma valmis päeva, tore mis igatpidi. Korjavad lapsed laaste, rõõmsamad siiski kui mina. ,,Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi" ­ viisistatud. Saatuseluule: - skeptiline ja masendunud. Sellele on tunnuslik ,,avastada rahva jaoks rahva enese mõtted, öelda kuuldavalt seda, mida rahvas ju ise hämaralt aimab, ise ebamääraselt tunneb.