"kivikirvetest" - 1 õppematerjal

Muinasaeg 11.klass

U 4000 a eKr hakkas levima kammkultuur. Nime andnud anumad olid valmistatud kokku voolitud laiadest savilintidest. Kaunistasid lohukesed ja kammitaolise esemega vajutatud mustrid. Majad olid nelinurksed, viilkatusega. Püügimajanduse kõrgajal külvati esimesed viljaseemned. Vanimad jäljed põlluharimisest 4000 a eKr. Nöörkeraamika e venekirve kultuur hakkas Eestis levima u 4300 a eKr. Nimi tuleb nööri vajutus jälgedega kaunistatud savipottidest, teine nimi paadi- ehk venekujulistest kivikirvetest. Asulad oli sisemaal, talud. Üleminek põllundusele ja talulisele eluviisile võis tähendada uute asukate saabumist. Tubane elu sammuvõrra arenenum, õpiti kangast kuduma. Pronksiaeg (II at eKr- I at eKr) vanimad eestist 1800. a eKr. Pronks oli kallis, seega kasut ka kiviriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirstkalmed), uued ehted ja savinõutüübid, habe ajamine, Skandinaavia mõju. Kindlustatud asulateist tuntuim Asva asula Saaremaal,