Pronksiaeg
tarandkalmeid ning needki on seni olnud dateeritud rooma rauaaja lõppu või
rahvasterännuaega.
Ebakorrapäraste tarandikega kalmed
Eelrooma rauaegset Saaremaad iseloomustas väikeste tarandikega kalmete eri variant:
ebakorrapäraste tarandikega kalme. Esimese taolise matmiskoha kaevas 1974-75. aastal
Kureveres välja Vello Lõugas, kes käsitles seda kui üleminekuvormi kivikirstkalmetelt
tarandkalmetele (joonis 5). Tema arvates oli tegemist samasuguse kalmekompleksiga, nagu
varasematel kaevamistel oli täheldatud näiteks Saaremaal Lümandas, Lääne-Eestis Kõmsis
või Virumaal Jäbaras, kus kivikirstkalmed ja tarandkalmed paiknesid üksteise kõrval. Lõugas
dateeris kõik sellised "komplekskalmed" meie ajaarvamise 1.-2. sajandisse, s o klassikalistele
annaabi.ee 
