mägede lähistel. Indoeurooplased? indoeuroopa keelt kõnelevad rahvad, kujunesid ida euroopas. Tulid lõunast. Etnogenees rahvaste kujunemine ja segunemine. Kivikirstkalme - konstruktsiooniks olid suurematest kividest 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Laevkalmed sarnanevad kivikirstkalmetele. Nad koosnevad laevakujuliselt laotud kivimüürist, mis on seest kividega täidetud. Kääpad kalme tüüp, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega. Alepõllundus - põllumaa saamine metsa maharaiumise ning metsamaa põletamise teel. Söödipõllundus Loomad söövad põllu puhtaks ja väetavad samal ajal. Järgmine aasta tuleb rikkalikum saak. Ribapõld - haritav maa jagati peenardega pikkadeks kitsasteks ribadeks.
keraamika(savipotitükid) ja väheste tarbeesemete esineb ka arvukalt ehteid. Hilisemates haudades leidub ka relvi.Kivikalmetesse maetud inimese luud on sageli põletatud, kuid leidub ka põletamata luid, mis viitab sellele, et põletusmatuse kõrval oli kasutusel ka laibamatus. Kivikirstkalmete kõrval on Eestist leitud ka kolm kivist laevakujulist kalmeehitist. Need on otseselt Skandinaaviast pärit eeskujude järgi ehitatud. Laevkalmed sarnanevad kivikirstkalmetele. Nad koosnevad laevakujuliselt laotud kivimüürist, mis on seest kividega täidetud. Täidiskivide vahel on üks või mitu väikest kivist kirstu, kuhu on maetud põlenud inimjäänused. Laevkalmetest on leitud ka mõned hauapanused. Eesti laevkalmete eeskuju võib leida Ojamaalt, kus laevkalmed olid kogu nooremal pronksiajal tavalised. Laevkalmeid ehitati ka mujal Skandinaavias, kuid siinpool Läänemerd on teada vaid üksikuid. On arvatud,
pronksiajal rajatud kivikirstkalmetest. Teisalt hakati eelrooma rauaajal Põhja-Eesti rannikualal, Lääne-Eesti mandriosas ja Saaremaal ehitama ka uut tüüpi kalmeid varaseid tarandkalmeid. Need olid kivikalmed milles matmisala piiriks on nelinurkne kivirida või -müür, mille moodustatud tarand täideti kividega. Vanimad tarandid olid enamasti paari meetri pikkused ja laiused, kujult ebakorrapärased ja lohakalt laotud ning paiknesid kärjetaoliselt üksteise kõrval. Lisaks kivikirstkalmetele ja varastele tarandkalmetele maeti surnuid ka 515 m läbimõõduga kivihunnikutesse ehk kangurkalmetesse. Erinevalt Kesk- ja Põhja-Euroopast, ning sarnaselt idapoolse metsavöötmega, on aga Baltikumi kindlustatud asulad peaaegu ainsad uuritud asulad nooremast pronksi- ja eelrooma rauaajast ja nendest pärineb lõviosa tolle ajastu kogu leiuainesest. Seetõttu olidki pronksi- ja eelrooma rauaaeg Baltikumis varem (enne kindlustatud asulate uurimise algust)
annaabi.ee 
