Saarlased olid kuulnud, mis Muhus juhtunud oli ja nad pakkusid rahu ja olid nõus ennast laskma ristida. Nende pakkumine võeti vastu ja ristimine kestis mitmeid päevi. Sellega oli Eesti vallutamine lõppenud ja kogu Eesti oli ristisõdijate käes. Kaotuse peamiseks põhjuseks oli ristisõdijate kõrgem arengutase. Nad olid rohkem organiseerunud ja neil oli parem relvastus ja väljaõppe. Samuti oskasid nad kasutada mörti ja ehitada kivikindlusi. Relvastuses olid neil ammud, kiviheitemasinad ja soomusrüü. Ristisõdijaid toetas kogu Lääne-Euroopa ja paavst, lisaks rüüstasid Eestit taanlased ja rootslased. Koostööd ei suudetud teha leedukatega ega ka eriti palju venelastega. Peale halbade tagajärgede ka oli positiivseid tagajärgi. Sakslaste valitsus tõi kaasa tehnilist uuendust ja kõrgemat arengutaset. Samuti tänu sellele sai Eesti siseneda Euroopa kultuurimaailma.
Rahvastiku tihedus 110,9 in/km2 President Ivan Gasparovic Peaminister Robert Fico Iseseisvus 1. jaanuar 1993 SKT 86,661 miljardit USD SKT elaniku kohta 20 002 USD Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg ROK-i kood SVK Telefonikood 421 Lühi ajalugu 13.19. sajand * 1241-1242 Tatari-mongoli sissetung Ungarisse. Et laastatud maad uuesti asustada, kutsus kuningas Bela IV sisse saksa kolonistid, et nende abil kivikindlusi ehitada. * 14121769 andis Ungari kuningas Sigmund Poola kuningas Vladislavile pandiks 16 linna slovaki territooriumil. Need linnad anti Ungarile tagasi alles Maria Teresia ajal. * 1467-1490 Presporka linnas (praegune Bratislava) avati esimene kõrgkool praeguse Slovakkia territooriumil Academia Istropolitana. * 1526. aastal toimus Mogatsi lahing ungarlaste ja türklaste vahel. Ungarlased said lüüa. * 1683 purustas Imperaatorlik sõjavägi Poola kuningas Jan Sobieski abiga
Kõige suurem seisus olid maaharijad, lisaks ka üsna arvukas orjade grupp (sõjavangid või sisseostetud). Naistel oli roomlastega võrreldes üsna palju õigusi, mõned omasid lausa varandusi, pidasid omavahel pidusid. Elamud lihtsakoelised, kuid vürsti elamu ehitati künka otsa ja polnud vaid puust, aga mineraalsetest ainetest. Peosaal oli eraldi majana, kuna võis kergesti põlema minna. Mandril oli nt kivitornidega pealikuehitisi, Britannias ümmargusi kivikindlusi, mandril veel murus callicerum (kivisisaldusega muldvall). Linnad polnud suursugused, aga suuremad asulad kaubateede ristumispunktides olid tavalised. Need olid sageli ümbritsetud muldvalliga, kõrgemal künkal. Linnade valitsemisel võeti eeskuju Kreekast ja Roomast olid valitavad munitsipaalametnikud. 2. saj eKr võtsid keltide suuremate piirkondade valitsejad kasutusele kuld- ja hõbemündid (Kreeka ja Rooma järgi), mis olid küllaltki kõrge kunstilise
annaabi.ee 
