V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
k . ; Dan t e «Juma l i k u s t k omööd i a s t ») -
1
8
1
tundis oma pea kohal enese ja inimeste vahel rasket kivimassi, vangikonge ja kogu
vangikoda. See tugev kindlus muutus päratu suureks keeruliseks lukuks, mis elava maailma
vangi eest sulges.
Niisugusesse kivist soppi, püha Louis' ajal kaevatud unaruskoopasse heideti poomissurma
mõistetud Esmeralda, nähtavasti kartusest, et ta võib põgeneda. Hiiglasuur Justiitspalee
lasus selle väikse kärbse pea kohal, kes pisemat kivikestki poleks suutnud paigast liigutada!
Muidugi olid saatus ja ühiskond tema vastu ühevõrra ülekohtused olnud -- et nii habrast
olendit murda, poleks vaja olnud nii ülearu palju kannatusi ega piinu.
Esmeralda oli pimedusse kadunud, maha maetud, mulda pandud, elavalt kinni müüritud.
Kes teda varem oli näinud naervana, päikese käes tantsivana, oleks jahmatanud teda siin
sellises seisundis nähes. Ta oli külm nagu öö, külm nagu surm, ükski tuuleke ei mänginud ta