"kivikambana" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Ta väratas. Naise kõrval seisis 352 2 0 7 väike kits, kelle mökitamine liitus kella viimase löögiga. Ta võttis südame rindu ja vaatas. See oli mustlastüdruk. Tütarlaps oli kahvatu ja sünge. Juuksed langesid tal õlgadele nagu hommikulgi, kuid köit polnud tal enam kaelas, ka käed polnud seotud, ta oli vaba, ta oli surnud. Ta oli valges riides ja peas kandis ta valget loori. Ta astus aeglaselt ülemdiakoni poole, ise taeva poole vaadates. Nõiakits järgnes talle. Claude tundis end kivikambana, tal polnud jõudu põgeneda. Iga kord, kui vaim sammu edasi astus, astus ta sammu tagasi. Nõnda taganes ta trepi hämara võlvini. Ta tardus mõttest, et mustlastüdruk võib talle ka sinna järele tulla. Kui ta seda oleks teinud, oleks ta hirmust surnud. Kummaline kuju tuligi trepiukseni, jäi seal pilguks seisma, vaatas teravalt pimedusse, kuid ei näinud preestrit ja läks mööda. Surnuna näis Esmeralda palju suurem olevat kui elusana. Kuu paistis läbi ta valge riietuse