Pronksi- ja rauaaeg
Põllumajanduse ja käsitöö areng tõi kaasa ka muudatusi ühiskonnastruktuuris. Parematel
alades esineva maanappuse tõttu hakkasid inimesed rohkem suhtlema ning koostööd
tegema. Ka metalliitöö (metalli hankimine, ümbersulatamine ja turustamine) tõi endaga
kaasa suuremate inimrühmade kooselu ja koos töötamise kindlustatud asulates.
Matmiskombed
Hakatakse rajama maapealse ehitusega kivikalmeid, mis esialgu esindavad vaid üht tüüpi,
s.o kivikirstkalmeid. Ajapikku lisandub teisigi kivikalmevorme, nimelt laevkalmeid,
kangurkalmeid ning tarandkalmeid. Lisaks maapealsetele matmispaikadele kasutati ka
mõningaid maa-aluseid matmispaiku, kui neid ei ole palju leitud.
Pronksiaja keskel saab valitsevaks surnute põletamine. Vanema pronksiaja surnud on
kõik maetud, nooremal pronksiajal jälle kõik erandita põletatud. Põletusmatused hakkasid
levima umbes 1200 a. e. Kr. Rauaajal kalmete välimus koos matmisviisiga palju ei muutu
- need on üldiselt kõrged mullakääpad