Kehakunst
10 000 a eKr), on tõlgendatud kui torkeriistu ja pigmendi mahuteid. Teravad luust nõelad, mida
võidi kasutada naha läbistamiseks, võisid olla ka teiste eesmärkide tarbeks, näiteks
üldkasutatavad naasklid. Koos nende luust tööriistadega on leitud väikesi savi- ja kivikujukesi,
millele graveeritud mustrid võivad märkida tätoveerimist. Samuti võib olla mõeldav, et luust
tööristu kasutati savikujukeste modelleerimisel. Arvestades kunstilist töötlust ja taset, mis on
omased kivijale (nagu Lascaux’ tuntud koopamaalingutel), siis on loogiline oletada, et
paleoliitikumi inimesed praktiseerisid tätoveerimist.
Tätoveeritud muumiad pakuvad varaseimat konkreetset tõendusmaterjali tätoveeringuist
ning neid on leitud maailma eri paigust, Nuubiast Peruuni. Mõned neist kõige
tähelepanuväärsematest tätoveeritud inimestest on saanud kuulsaks mitte ainult oma
tätoveeringute poolest, vaid ka nende avastamise erakordsete asjaolude tõttu. Tõenäoliselt on