raudosi (Equisetum hyemale) osi ( Equisetum) osjalised (Equisetaceae) soo-osi (Equisetum palustre) osi ( Equisetum) osjalised (Equisetaceae) harilik laanesõnajalg laanesõnajalg sõnajalalised (Aspidiaceae), (Matteuccia struthiopteris) (Matteuccia) (Woodsiaceae) kilpjalg (Pteridium aquilinum) kilpjalg (Pteridium) kilpjalalised (Pteridaceae), (Hypolepidaceae) kiviimar (Polypodium vulgare) imar (Polypodium) imaralised (Polypidiaceae) Maarjasõnajalg (Dryopteris sõnajalg (Dryopteris) sõnajalalised (Aspidiaceae), filix-mas) (Dryopteridaceae) harilik naistesõnajalg naistesõnajalg sõnajalalised (Aspidiaceae), (Athyrium filix-femina) (Athyrium) (Woodsiaceae) harilik mänd (Pinus sylvestris) mänd (Pinus) männilised (Pinaceae)
maitsega. Mürgised asjad on kohat läbi töötuse võmalik muuuta söödavaks. Risoomid: Soovõhk ongi siiski mügine. Vesiroos/veskupp palju saponiine. Neist saaks toota tärklist( juur purustada ja pesta paar korda) Hundinui vänge õhn, aga maitse täitsa ok. Pillroog jämedad risoomid,suurel hulgl varuainedi. Aga kuidagi õline ja piisavalt tõrjuvad. (Vanad ei kõba kuskile) Orashein risoomid sisaldavad palju suhkurt. Peale kuivatamist kui magus papp. Konnaosi nö söödav. Kiviimar risooid tugevalt magusad. Natukene sahhariini meenutav maitse. Magusus ei tue suhkrust vad mingitest kõrvaltaimedest. Mingit magusareaktsioone esile kutsuv. Juured: Putked( mets harak/köömen/metsporgand/moorputk) väga vänge maitsega aga ei riku suppi ära. Individuaalne vareeruvus on liiga suur, mõni on hea. Metsporgand on väga kibe, pole eestis põlistaim. Metssead söövad köömenjuuri. Takjad suurtakjas, omapärane kõrvalmaitse- Hanijag mugulad pidid olema söödavad.
annaabi.ee 
