Esiajalugu ja selle periodiseering
elatusalaks oli nüüd põlluharimine, ka karjakasvatus omas suurt
tähtsust. Pronksiajal hakatakse asulaid kindlustama, nende ümber
kohati koondus asustus. Tekkisid metallitootmiskeskused need
hõimud, kes elasid maagirikastel aladel, spetsialiseerusid
metallitootmisele. Nii näiteks on Uuralites valmistatud pronksesemeid
leitud Skandinaaviast. Skandinaviamaadesse hangiti pronksi ka briti
hõimudelt ning Kesk-Euroopast. Esimesed pronksesemed sarnanesid
kiviesemetele. Hiljem kuju muutus täiuslikumaks, näiteks on
pronksiajast kumeraid pronkssirpe, II at keskpaigad tulid uue
relvatüübina kasutusele mõõk. Pronksist valmistati mõistagi ka ehteid.
Samas püsisid ka neoliitilised sugemed, kuni rauaaja alguseni näiteks
valmistati nooleotsi tulekivist. Pronksi kõrval valmistati veel ka kivist
odaotsi. Samuti tuli ratastega vanker. Pronksi kasutuselevõtt arendas
annaabi.ee 
