Muutused Eesti ühiskonnas esiaja lõpust kohanemiseni keskaja ühiskonnaga
mitmelgi korral valmis ilma palumata ,,rõõmselat retkele asuma" ning tihti rööviti vana kombe
kohaselt ka ohtralt sõjasaaki. Usun, et eestlastel oli ääretult raske kohaneda sellega, et nüüd on
keegi, kes otsustab tähtsamad otsused nende eest ning seepärast ma ei imesta, miks mõned mehed
olid nõus vabatahtlikult võtma ette üha uusi sõjaretki.
Maa alistumisel rahvas ristiti ja selle tulemusena alustati kohe kirikute ehitamisega, algselt puust,
kuid pikkamööda asendati need kiviehitistega. Igasse kihelkonda ehitati kirik, mille asupaigaks
valiti tavaliselt kihelkonna keskpunkt, mõne vana linnamäe või pühapaiga lähedus. Keskaja jooksul
lisandus kihelkonnakirikutele väiksemaid kabeleid, millest enamik on tänapäevaks jäljetult hävinud.
Arvan, et esiajast keskaja ühiskonnaga kohanemine oli eestlase jaoks suur ja raske muutus.
Eelkõige võttis see kaua aega, et uue olukorraga leppida, sellega harjuda. Kuid siiski olen ma
annaabi.ee 
