Eesti Vabariik
Maapinnale ja pinnasesse
jääb ligikaudu 270 mm aastast, mis tasakaalu korral peaks voolama veekogudesse.
Maaparanduse algus. Esimesed kraavid oli piirikraavid, aga ilmselt ei olnud nende
ülesanne niivõrd kuivendus, kui piiri märkimine.
17.sajandi keskpaigast kasutati mõisates kohati põllu- ja heinamaade kuivatamiseks
kraavitust. 18.sajandil tehti arvestatavaid kuivendustöid Saaremaa riigimõisates.
19.sajandi alguses esimesed latt- ja kividrenaazid. Dreanaazi kuivendus hakkas
EV
laiemalt mõisates levima 19.sajandi keskpaigast. 1820 Lõuna-eestis happeliste
muldade lupjamist, mineraalväetiste kasutamine mõisates 19.saj keskpaigast.
19.sajandil laienesid maaparandustööd ka talumaadele, eriti seoses
päriseksostmisega, kui taluomanikel tõusis motivatsioon. Ostutaludes eeskätt
uudismaa rajamine ja üksikkraavide kaevamine.
Seoses hõlmadra ehitusega muutus väga vajalikuks kivikoristus.
20