Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
vajas intensiivset mahtu, teisalt suhkru lõikuse ajal hakkab see kiiresti kuivama ja läheb
kiiresti hapuks ja hakkab käärima. Suhkruroog tuleb kiiresti raiuda, see jällegi mahukas töö.
Lõikusper raiumine kestiski tihti ööläbi, või alustati ala kell 5. Järgmine probleem oli see, et
kui suhruroog oli raiutud, siis taimena ei kannatanud see mingit transporti, pidi kohapeal kohe
ka töötlema. Suhkruveskid rajati kõikides istanduste. Vaja oli suhkruroog pressida ja
jahvatada, kividga suhkruroo välja pigistamist ja pressimist. Erinevatel temp tuli seda kateldes
keeta, vesi tekiks selge, vähese veega suhkrusiirup melass, I korda sai hakata melassi
eksportida. Tihti lasti ka melassi edasi kristalleeruda, et tekiks kristallsuhkur, selle
kõrvalprodukt oli rumm. Puud said kiiresti otsa suhkrutootmisel, paljud istandused olid
sunnitud minema mujale saartele ( eriti kariibi mere saartel) . Kui puit sai otsa ürit