Euroopa muinaskultuurid - konspekt
Pronksiajal tekkisid väga tihedad sidemed Skandinaaviaga. Siinsed pronkskirved on väga sarnased
nendega, mis on leitud Skandinaavias. Kindlustatud asulates on ka täpselt samasuguseid
valamisvormide tükke.
Pronksiajast on pärit muistsete põldude jäänused, mis tekkisid tänu sellele, et hakati rajama
nelinurkseid põlde. Ilmusid ka kivikirstkalmed. Toimusid väga suured muutused: varem maeti maa
sisse, nüüd aga ehitati maa peale kindla konstruktsiooniga kiviasjad. Need kalmed on olnud nähtavad,
maastikule jäetud objektid. Pea oli kividega kaetud, muu osa pealt võeti võib-olla vahepeal kivid ära.
Võib-olla räägiti kontidega, tutvustati järeltulijaid jms. Luudega peeti ka pidu, osades kirstudes on
luud läinud vahetusse.
Olid ka laevkalmed, mida on Eestis ainult kolm Sõrves ja Vaos. Suuremad kivid on laotud ümber
laevakujuliselt. Need on tehtud võib-olla Gotlandi eeskujul.
Lohukive on Eestis üle 1750.
annaabi.ee 
