Kultuuriajalugu, muinasaja eluolu- tööriistad ja tegevusalad
Pronksiajal arenes ka kaubavahetus ka kaubitsemine.
Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et parim
võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kitsi, sigu, hobuseid. Veised
ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes
soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena.
Lisaks karjakasvatusele tegeleti endiselt küttimise ja kalapüügiga nagu kiviajalgi ning
maaviljelusega. Põllud olid üsna väikesed ning maaharimine käis peamiselt kõblastega. Saak
lõigati luusirpidega ja leidus ka üksikuid kalleid pronkssirpe. Lina kitkuti ja temast kooti
hiljem linast riiet, millest valmistati rõivaid. Uut põldu saadi alepõletamisega,
alepõletamiseks valitud maalapil raiuti maha puud ja võsa maha ning lasti hästi kuivada.
Pärast kuivamist süüdati puud ja võsa põlema. Tekkis tuhk, mis oli väga heaks väetiseks.
annaabi.ee 
