"kiviajaasulakoht" - 1 õppematerjal

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Viimasest mandrijääst vabanes nõo lõunaosa ligikaudu 13 000 14C-aastat tagasi, pärast seda on nii järve veetase kui ka kontuurid suuresti muutunud. Holotseenialguse Väike-Peipsi oli nüüdisjärvest oluliselt väiksem. Kuna Peipsi nõo põhjaosa kerkis lõunaosast kiiremini, hakkas Väike-Peipsi vesi valguma lõuna poole ja järv laienes. Preboreaali lõpus oli Optjoki jõe suudmes veetase praegusest vähemalt 10 m madalam, Emajõe suudmealal Akalis olev noorema kiviajaasulakoht on kohati kaetud kuni 3 m paksuse turbakihiga,Piirissaare pindala oli 1796. aastal 20,08, praegu vaid 7,5 km2. Järve nõos on Kvaternaari setete paksus kohati üle 50 m. Suurjärve (eriti selle põhjaosa) põhi on valdavalt liivane; Lämmi- ja Pihkva järve põhja katab peamiselt järvemuda, ida- ja lõunaranna lähedal turbamuda. Valdav osa järve põhjast on kaetud orgaanilise aine rohke (20– 40%) sapropeeliga, mis on kasutatav ravimuda, loomasööda ja väetisena. Värska lähedal on