Eesti laevkalmete eeskuju võib leida Ojamaalt, kus laevkalmed olid kogu nooremal pronksiajal tavalised. Laevkalmeid ehitati ka mujal Skandinaavias, kuid siinpool Läänemerd on teada vaid üksikuid. On arvatud, et nende rajajateks ongi olnud mõned siinkandis elanud skandinaavlased, kuid samas on siinsetel laevkalmetel palju sarnast ka Eesti kivikirstkalmetega, mis jällegi viitab ehitajate kohalikule päritolule. Maahaudadesse maeti reeglina põletamata surnuid domineeris laibamatus. Kiviaegsetes maahaudades leidub kiviesemete tükke, luuesemeid,savinõude kilde ning koduloomade luid. Hilisemates haudades leidub töö ja tarberiistu ning ehteid, kuid hauapanuste hulk vähenes muinasajal järjest hauda ei pandud enam relvi ning töö ja tarberiistu. Noorema rauajastu- ja lastehaudadest on leitud mitmesuguseid ehteid ja maagilise kaitseülesandega ripatseid, meeste haudadest nuge. Keskaegsetel külakalmistute haudades on peamisel kohal riidejäänused ja
veekogude ääres. Paraku pole aga tänapäeval nii häid võimalusi, et saaks kindlaks teha, et mingis kohas elati nii pikka aega ja teises naa pikka. Kõige põhjalikumalt on uuritud Pulli asulakohta, mis leiti 1968 a. Kunda Lammasmägi oli väike küngas, mis oli paar meetrit üle veepiiri. Suur osa leide, mis on Kundas toimunud kaevamistel avastatud, on osaliselt Lammasmäelt, kus rahvas elas aga huvtavamad leiud on olnud kunagise järve põhjast (ahingud, harpuunid, nooleotsad). Kiviaegsetes asulakohtades on alles enamasti kivihunnikud, kus on tulejäänused (söetükid jms), teiseks võimaluseks nende kivikuhjatised polnud ainult enesesoojendamiseks vaid seal sai ka liha küpsetada. Teine võimalus, et kuumad kivid aeti auku, peale panid mullakiht, sinna peale liha, jälle väike mullakiht ja sinna peale lõke. Kiviaja uurijad on arvanud, et kiviajainimesed elasid püstkodades, kuid märgid viitvad, et elamised on olnud pikliku muna kujulised. Samas aga pole see ka kindel.