nõnda, et ainult viimased sõnad kuuldavale tulevad)... Ja võta tema patust puhas hingekene oma auriiki, issand, igavene jumal! Aamen!'' (lk. 46) Tammarude kasutütar oli enne surma haavatuna Marguse kuulist, soninud ning surejatel pole põhjust valetada. ''TIINA (ärgates): Margus! Margus! Huu! Hundid!! - (Õnnelikult.) Süüa andsid minule! (Naeratades) Või jalad harkis all nagu kunagi poisil! See nüüd minu noorik!... (Äkki erutatult.) Mis te tahate minust! Mina ei tea Kivesti Kaarli varsast! Ema! Ema! (Tahab üles tõusta, südantlõhestavalt.) Ema! (Langeb tagasi, tema silmad lähevad laiali lahti.) Ja anna neile andeks nende võlad, kui meie andeks anname oma.. (Huuled liiguvad veel tasa, langeb kokku - sureb.)'' (lk. 46) Libahunti saab tappa ainult hõbekuul, kuid Tiina suri tavalise kuuli läbi, sellest võib järeldada, et Tiina polnud libahunt.
ta on metsahall, kuna ta ema oskas inimesi ravida ja libahundiks said vaid siis kui nõid sinu ära loitis. Arvati, et Tiina ema needisgi Tiina ära. Kuigi tegelikult ta ema tohterdas inimesi ravitaimedega. Sellepärast ka ta ema hukati. Hukkamine toimus Tiina enda silmade all. Ja Tammaru pere võttis ta enda hoole alla, Tammaru pere kasvatas ka ise varem ühte kasulast Marit.Mari väitis, et Tiina on libahunt. Mari oli näinud oma silmadega, kuidas metsapeni viis Kivesti Kaarli varsa ära ja Mari ütles, et see metsapeni oli olnud Tiina. Tiina tapeti tavalise kuuliga, mitte hõbekuuliga. Räägitakse, et libasusi ei sure kui lasta teda tavalise kuuliga. Selleks, et tappa libahunt tuleb lasta teda hõbekuuliga. See tunnistab ka, et Tiina ei olnud libagunt. Kuigi, et Tiina oli libahunt tunnistab ka tema enda öeldud sõnad enne surma, et ta toitis teisi hunte leivaga. Kuid samas ka enne surma kui ta sonis sositavalt, et ,,Mina ei tea midagi
Kui Margus koju läks, siis läks Mari Tiina juurde ja rääkis, et jätku Margus rahule, et see on tema jagu. Tiina kohkus ja ütles, et vaene Mari. Mari vastas selle peale, et see on Tiina pärast, et see nii on. Tiina olevat võtnud temalt kõik ära peale ühe, keda ta nüüd üle võtab. Tiina ütles, et ah, Mari. Mari oli vihane ja karjus talle näkku libahunt. Tiina läks näost kaameks. Mari rääkis talle, et ta oli näinud, kuidas Tiina olevat Kivesti Kaarli varsa ära viinud. Tiina oli nüüd selle peale nii kurb, et ta tahtis ära surra. 3. Vaatus On jaanipäev. Lõke süüdatakse poiste poolt ning tüdrukud mängivad kos teiste poistega nukumängu. Nukumängus otsustatakse paarid. Rahvas räägib ka seal, et Tiina olevat libahunt. Kui Tiina, Mari ja Margus kohale jõuavad, siis kutsutakse nad nukumängu. Nendega samasse mängu veel pannakse ka Märt. Nukumäng algab. Mari
Kui Margus koju läks, siis läks Mari Tiina juurde ja rääkis, et jätku Margus rahule, et see on tema jagu. Tiina kohkus ja ütles, et vaene Mari. Mari vastas selle peale, et see on Tiina pärast, et see nii on. Tiina olevat võtnud temalt kõik ära peale ühe, keda ta nüüd üle võtab. Tiina ütles, et ah, Mari. Mari oli vihane ja karjus talle näkku libahunt. Tiina läks näost kaameks. Mari rääkis talle, et ta oli näinud, kuidas Tiina olevat Kivesti Kaarli varsa ära viinud. Tiina oli nüüd selle peale nii kurb, et ta tahtis ära surra. 3. Vaatus On jaanipäev. Lõke süüdatakse poiste poolt ning tüdrukud mängivad koks teiste poistega nukumängu. Nukumängus otsustatakse paarid. Rahvas räägib ka seal, et Tiina olevat libahunt. Kui Tiina, Mari ja Margus kohale jõuavad, siis kutsutakse nad nukumängu. Nendega samasse mängu veel pannakse ka Märt. Nukumäng algab. Mari loodab, et Margus
osanud. Küllap elas tüdruk samas onnis kus nad ka emaga elasid. Viimases vaatluses oli ta väga kehva väljanägemisega, aga kui ta oleks olnud libahunt siis ta oleks näljas olles ju mõne looma maha murdnud. Kui hundid läksid lambaid murdma siis Tiina läks nendega sellepärast kaasa kuna ta tahtis neid ümber veenda, et nad ei läheks lambaid murdma aga kui Margus läks hunte minema peletama lasi ta kogematta Tüdrukut. Sonides enne surma ütles, et ei tea Kivesti Kaarli varsast midagi, miks peaks keegi enne surma valetama ja veel sonides kui sa ise ei tea mida sa ütled. Tiina tapeti tavalise püssi kuuliga aga libahunte tapetakse hõbekuuliga. Vanaema luges pärast surma palve milles ütles:,, võta tema patust puhas hingeke enda auriiki!" Minu arvamus kas Tiina oli libahunt on eitav, ning talle tehti liiga. Kuidas on võimalik tappa libahunt tavalise püssikuuliga? Ka vanaema sai sellest lõpuks aru ja sellepärast ta palvet lugeski
pageda. Samuti tegutseb hunt pimedas, kui inimesed abitult magavad, või kui ei magagi, siis kindlasti ei näe nad nii hästi kui metsloomad, kellel on seetõttu eelis. On arusaadav, et lisades sellele veel "homo sapiensi" mõistus, võib niisugune olend palju kahju teha, pealegi arvati veel, et teda saab tappa vaid hõbekuuli või puust vaiaga. Pole siis ime, et sageli on ka ilukirjanduses toonud libahundi päevavalgele kellegi külarahva protest tapetud kodulooma tõttu. Näiteks ajendas Kivesti Kaarli varsa tapmine Kitzbergi "Libahundis" külarahvast Tiinat eemale tõukama ja ka A. Gailiti "Libahundis" tõi sündmuste käiku pöörde Kristjuhani hobuse surm. Teisalt ei pea inimesed kõike libahuntidega seotut hirmsaks, sest need olevused on üldjuhul siiski väga inimlikud. Esiteks sellepärast, et nagu Kitzbergi, Kallase ja Gailiti teostest lugeda võib, siis mõtleb, näeb ja liigub libahundiks moondunu nagu hunt, kuid ei ründa tavaliselt inimesi ja tunneb ära teised
Tegelane, keda välja tõugatakse on alati üks ja sama tegelane- selleks on Tiina. Tiina on Tammarude perekonda võetud kasulaps just nagu Marigi, kuid vastupidiselt Marile ei sallita Tiinat. Levib uskumus, et Tiina on libahunt. Jutt hakkab mööda küla levima, haripunkti saavutab see Jaaniõhtul, kus üks vana naine agaralt Tiinat libahundiks hakkab tembeldama, üritades oma jutuga kuulajaskonda sama panna uskuma (algab lk 29). Üks poiss küsib, et kas on tõsi, et Tiina ühe Kivesti Kaarli varsa ära sõi, mille peale vana naine vastab ,,Kuidas ta siis tõsi ei ole, kui Tammaru Mari ise oma silmaga nägi!" (lk 29) Selle peale hirmuvad lapsed ning jäävad vana naise juttu uskuma. ,,Huu! Hirmu ajab peale! (lk 29) " kostab vana naise lause peale üks tüdruk. Kuigi lapsed kohe vana naise jutu peale midagi vastu kosta ei osta, avaldab arvamust üks keskealine mees. ,,Puhas ebausk!" (lk 30) kommenteerib ta. Sellega nõustub üks poiss. Vana naine ei taha aga
annaabi.ee 
