ldist jahenemist on ptud seletada mitmeti: Pikese kiirguse nrgenemise, Maa pooluste asukoha muutumise, mitmesuguste protsessidega atmosfris ja teiste loodusnhtustega. Esimene j pealetung algas enam kui 2 miljoni aasta eest ning alles 13 000 aasta eest vabanes Eesti ala lplikult. Kogu see aeg ei kujutanud hte jaega. Kokku oli neli-viis jtumist, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. Kesk-Soomest Susiluola kaljukoopa kige alumistest kihist avastati primitiivseid kivast triistu, mille vanuseks hinnatakse 125-120 000 aastat. Jaeg ja j kujundastid Eesti maastiku kandes enda sees liiva-, kruusa- ja savimasse. J sulamisel kujunesid jrved ja sgavate orgudega jed, kuplid ja voored. Ajajrku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisdadeni Baltimaadel 12. sajandi lpul nimetatakse muinasajaks. Sellele jrgnes ajalooline aeg. VANEM KIVAAEG - paleoliitikum, algas inimese kujunemisega ning lppes viimase jajaga ( 3.5 miljonit - 13 000 aastat tagasi )
Nii jrvede kui ka jgede mikroobikoosluses esinevad allohtoonsed bakterid, kes satuvad veekogudesse pinnase erosiooni ja sissevoolavava veega. 7. Mikroorganismide funktsioonid veekogus: orgaanilise aine lagundamine, toitainete mineralisatsioon, lahustunud orgaanilise aine assimilatsioon, aineringes osalemine, primaarproduktsioon, toiduallikas. Rohkem kui 90% orgaanilisest ainest lagundatakse jrvede ja jgedes bakterite, seente ja algloomade poolt, samas hlmavad need organismid mageveekogude kohta kivast kirjandusest vhem kui 10%. Enamik orgaanilisest ainest vees on surnud org. aine ja esineb seal lahustunud kujul. Suur osa sellest org. ainest on raskesti lagundatav. 9. Ookeanid ja mered Ookeanite elukeskkonda iseloomustab: krge soolade sisaldus (35 ) pH=8.3-8.5 tugevad hoovused temperatuuur 240 oC, allpool 100m 05 oC krge rhk suurtel sgavustel keskmine sgavus 4000 m toitainete madal kontsentratsioon Vertikaalne gradient: bakterite biomass vheneb jrsult alates 1000 m.
annaabi.ee 
