Muinasaja lühikokkuvõte
Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse.
Mni luustik viitab kinniseotud hukkunule, mis vib viidata muudatusele
usundis: surnuid hakati kartma.
VANEM PRONKSIAEG - ( 1800 - 1100 eKr ). Eestisse judis pronksesemeid vhe,
sest siin puudusid vajalikud vase- ja tinamaagid ning valmis esemed olid liiga
kallid, seega jtkus kivast, luust ja sarvest esimete valmistamine.
NOOREM PRONKSIAEG - ( 1100 - 500 eKr ) eristub nooremast pronksiajast
kindlusmuististega ( kindlustatud asulad ). Hakati matma kivakirstkalmetesse,
mis ngid vlja nagu pildil pikus lk 18 need mmargused asjad. Tehti ka
laevkalmeid, mille rekivid olid paigutatud laevakujuliselt. Asutus jagunes
rannikupiirkonnaks ( rohkem kinnismuistiseid ) ja sisemaaks. Kasvatati lambaid,
kitsi veiseid, sigu, hobuseid, nisu, otra, hirssi, hernest, uba ja lina.
Kaubandus toimis Skandinaaviaga
EEL-ROOMA RAUAAEG - ( 500 eKr - 50 pKr ). Esialgu oli nagu pronksiajalgi rauast
esimeid raskem saada ning need olid ka kallimad. Pronksiaegsed kindlustatud