Nende omapära on see, et nad on rahulikud ja ei ole inimestele ohtlikud. Algul tundus imelik, kui sain teada et sinivaal oli kunagi maismaaloom ning ta kohastus pärast ümber veeloomaks. Kuidas aga ta sai vees kohastumise, selle saab teada referaadist ,,Sinivaal". Kaselott (hammasvaal) Grööni vaal (kiusvaal) Joon.1. Suurimate hammas-ja kiusvaalade suuruse võrdlus. Sinivaal (kiusvaal) Sinivaal Suurim loom maakeral Planktontoidulised vaalad on üldjuhul suured loomad. Igas keeles tähendab sõna ,,vaal" - suur. Suurte vaalade mõõtmed ülitavad ükskõik millise senieksisteerinud looma omad. Kunagise hiiglase dinosauruse kaal oli vähem kui veerand tänapäevase sinivaala omast.
Tema keha on kaetud paksu karusnahaga. Selts Vaalalised Selle seltsi esindajad vaalad ja delfiinid ei välju iialgi maismaale ja sünnitavad isegi poegi vees. Vaalaliste kehal pole karvkatet. Nad kulgevad vees sabauime ja loibadeks kujunenud eesjäsemete paari abil. Vaalaliste pojad sünnivad täielikult väljakujunenutena ja võivad kohe emale järgneda. Sinivaal on kõige suurem nüüdisaegne imetaja. Üksikud usendid kasvavad 30m pikaks ja kuni 150t raskeks. Sinivaal kuulus kiusvaalade hulka. Tal pole hambaid ja toitub väikestest veeloomadest, peamiselt vähikestest. Sinivaala ülalõualuust ripuvad allapoole arvukad narmastunud servedega sarvplaadid vaalakiused. Vüttes hiigelsuuõõnde vett, kurnab vaal selle läbi sarvplaatide, kiustesse takerdunud vähikesed aga neelab alla. Sinivaal sööb ööpäevas 2-4t toitu. Naha aluse raskakihi paksus küünib suurtel vaaladel kuni 20-50cm. Seda rasva kasutatakse toituainete- ja parfümeeriatööstuses.
annaabi.ee 
