Sinivaal
Antarktika lähistel ringi liikudes
toituvad sinivaalad eranditult planktonist, nad võivad seda isegi päeva jooksul 425kg ära süüa,
arktilistes vetes aga lisaks veel kolmest liigist vähkidest. Planktoni esinemistihedus on jäistes vetes
20 korda suurem kui troopilistes. Sinivaala liikumiskiirus on 20-30km/h. Sinivaalad sukelduvad
kuni 500m sügavusele ja võivad vee all olla isegi kuni 2 tundi. Sinivaal on vaalapüüdjate
põhieesmärk. Tema keha töödeldi ümber rasvaks ja kiusplaatidest tehti korsette. 1930-´31 aastal
tapsid vaala - püüdjad Antarktikas ära u. 30 000 sinivaala. Praegu nende arvukus kasvab, kuid
sinivaalu on alles siiski u. 10 000. Sinivaalade kaitsele pühenduvad paljud looduskaitse
organisatsioonid. Sinivaalad elavad kuni 80-aastaseks.
Keskkond:
Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta
peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6
annaabi.ee 
