Feministlik kriitika teostele "Laul tulipunasest lillest" ning "Suveöö armastus"
kaaluda tuleb.
Tuglase teoses "Suveöö unenägu" on Kusta ootus Maalile samuti kahetimõistetav. Üheti
vaadates võiks arvata, et Kusta oli Maalisse kõrvuni armunud ning lihtsalt ei suutnud ennast
enam neiu juuresolekul tagasi hoida. "Poiss palus, poiss mangus palavalt. Hing pidi tal rindu
kinni jääma, kurgus oli kuiv, nägu õhetas." Niimoodi kirjeldab Tuglas Kustat, kes Maali ukse
taga sisselaskmist mangub. Maalit kirjeldatakse aga kui jonnakat ning kiuslevat tüdrukut, kes
kohe mitte Kustat enda kambrisse ei taha lasta. Ehk ongi selles asi: äkki ongi Kustas selline,
kes tahab, mida ta ei saa? On mainitud juba varem, et Kustasele ei meeldinud lodevad
tüdrukud, kes iga matsiga voodisse kipuvad. On võimalus, et Kustasele meeldisid hoopiski
väljakutsed. Maali oli teistsugune, tema ei andnud niisama alla ning Kustas nägi selles
võimalust, ihaldusobjekti. Ta pidi saama selle, mida tahtis ning oli selleks valmis ka jõudu
kasutama