Uurimustöö Laps-Vägivallaohver
konkreetse nõustaja suhtes (MacKinnon 1998, ref Meres 2002, 71)
Koolikiusamise puhul peab õpilastega igas klassis toimuma pidev selgitustöö
ja arutelud. Lastele tuleb sisendada, et kiusamisest rääkimine ei ole
kaebamine- see on enese ja teiste kaitsmine (Vaher 2002, 89). Niisiis tuleks
klassis avalikustada kiusamise juhud, luua toetussüsteem, õpetada lapsi
lahendama tülisid ja arusaamatusi. Klassis jagunetakse tavaliselt kiusajateks,
kiusatavateks ja vaikivaks enamuseks. Just seda suurimat rühma tuleks
õpetada olema julge ja toetav kiusatajate suhtes. Sagedamini on vaikimiseks
kartus ise sattuda kiusatava rolli. Y. Männistö (1992, 207) leiab, et
koolikeskkond peab olema selline sotsiaalne keskkond, kus eri osapooled- nii
potentsiaalsed kiusajad kui ka ohvrid- saaksid koos rahulikult eksisteerida.
Oluliseks peab ta õpilaste aitamist mõitstmaks oma erisusi. Eneseteadvuse
toetamine on potentsiaalsetele ohvritele väga tähtis
annaabi.ee 
