kehtestama nõrgematele liiga tehes. Kiusamise põhjuseks võib olla ka kadedus. Algklassides kindlasti tuleb ette seda, kui keegi klassist saab uue kalli asja ning seetõttu hakkab keegi teda narrima ja solvama. Sisimas tahab kiusaja ka endale sellist. Kiusamine, eriti vaimne, võib olla varjatud tegevus ning seepärast on seda teistel raske märgata. Tagajärjed võivad olla väga tõsised. Füüsilised haavad paranevad ära, kuid vaimsed haavad käivad kiusatavatega terve elu kaasas. Sageli vajatakse ka psühholoogi või nõustaja abi. Koolikiusamisest peaks rääkima nii kodus kui ka koolis. Ka Eesti kirjandusest võib tuua näiteid koolikiusamisest. Hetkel populaarne raamat ning film „Nullpunkt“ käsitleb koolikiusamist üsna süviti. Koolis hakatakse peategelast kiusama ilma põhjuseta, vaid kuulujuttude pärast. Just noortepärases võtmes filmid panevad koolilapsi mõtlema kiusamise üle
Panin tähele, et klassikaaslased tögavad neid regulaarselt: kommenteerivad nende vastuseid õpetajale, naeravad nende tegemisi ja norivad minule arusaamatute põhjuste pärast. Olen sekkunud, vesteldes klassis vägivallast, selle mõttetusest ja koolivägivalla traagilistest tagajärgedest. Olen toonud ka näited õpilastest, kes on kiusamise tagajärjel koolist lahkunud. Olen vestelnund kiusajatega, kaasanud kooli sotsiaalpedagoogi, grupijuhendajad, kes on kiusajate ja kiusatavatega tegelenud individuaalselt, sh tugiõpilaste programmi raames. Olen püüdnud suunata vestlust klassis sinnamaale, et õpilased tuleksid ise järeldusele: kellelgi pole õigust tühise kiusamise pärast rikkuda ära teise õpilase elu ja tulevikku, sest koolist välja langemise korral jääb elukutse omandamata ja haridustee katki. Olen täheldanud vaatluse tulemusena, et minu tundides on vähenenud teistele nähtav ja
annaabi.ee 
